TIG keevitusseadme kirjeldus
TIG keevitusseade koosneb vooluallikast (vt joonis 1.1), juhtimispaneelist
(vt joonis 1.2), kaitsegaasi balloonist (vt joonis 2.1) koos reduktoriga
(vt joonis 2.2), keevituskaablist, kaitsegaasi voolikust, põletist
( vt joonis 3.1) ja tagasivoolukaablist koos klambriga (vt joonis 3.2).
Suurema voolutugevusega keevitamisel (150-200A) on soovitav kasutada jahutusvedelikuga keevitusseadet, kus seadmele on lisatud jahutusvedeliku tsirkulatsiooniseade ja jahutustorustikega varustatud põleti.
(vt joonis 1.2), kaitsegaasi balloonist (vt joonis 2.1) koos reduktoriga
(vt joonis 2.2), keevituskaablist, kaitsegaasi voolikust, põletist
( vt joonis 3.1) ja tagasivoolukaablist koos klambriga (vt joonis 3.2).
Suurema voolutugevusega keevitamisel (150-200A) on soovitav kasutada jahutusvedelikuga keevitusseadet, kus seadmele on lisatud jahutusvedeliku tsirkulatsiooniseade ja jahutustorustikega varustatud põleti.
TIG keevitusseadme juhtimispaneel võib olla statsionaarselt kinnitatud vooluallika külge või võib olla eraldi plokina. TIG keevitusseade võib olla liidetud ka kompleksselt üheks mitmefunktsiooniliseks keevitusseadmeks koos MIG/MAG-i ja elektroodkeevitusega.
TIG keevituses kasutatakse üldiselt samasuguseid vooluallikaid kui elektroodkeevituses. vooluallikaks võib olla alalisvoolu muundur, mis toodab alalisvoolu (DC- direct current) või vahelduvvoolu muundaja, mis toodab vahelduvvoolu (AC- alternating current) TIG keevitusseadmed võivad olla kas alalisvoolu vooluallikaga, vahelduvvoolu allikaga või nii vahelduv-, kui alalisvoolu allikaga. Viimasel valitakse vastav voolutüüp lüliti abil.
TIG keevituses kasutatakse üldiselt samasuguseid vooluallikaid kui elektroodkeevituses. vooluallikaks võib olla alalisvoolu muundur, mis toodab alalisvoolu (DC- direct current) või vahelduvvoolu muundaja, mis toodab vahelduvvoolu (AC- alternating current) TIG keevitusseadmed võivad olla kas alalisvoolu vooluallikaga, vahelduvvoolu allikaga või nii vahelduv-, kui alalisvoolu allikaga. Viimasel valitakse vastav voolutüüp lüliti abil.
TIG keevitusagregaadi vooluallika graafiku kõver on järsult laskuv ja see esitab voolu tugevuse (A – amprites) ja pinge (V – voltides) omavahelist seost. Voolu tugevuse tõustes pinge alati langeb ja pinge tõustes voolu tugevus langeb (vt. joonis 4.)
Vooluallikaks tuleks valida suhteliselt suure koormatavusega allikas, kuna TIG keevitusel on kaarepinge väiksem kui elektroodkeevitusel, seega keevitusvoolu tugevus on vastavalt suurem ning suurema keevitusvooluga keevitamisel võib tekkida ülekoormuse oht.
TIG keevitusseadme põleti koosneb põleti korpusest (vt joonis 5.1), mille külge kinnituvad sulamatu elektroodi kinnitustsangi korpus (joonis 5.2), keraamiline vaherõngas (joonis 5.3), keraamiline gaasisuudmik (joonis 5.4), sulamatu elektroodi kinnitustsang (joonis 5.5), sulamatu volframelektrood (joonis 5.6), elektroodi kinnitustsangi pingutuskork (joonis 5.7).
Peatüki olulisemad märksõnad: Vooluallikas, juhtimispaneel, balloon koos reduktoriga, põleti, tagasivoolukaabel, vooluallika kõver.
Ülesanne: Kirjelda TIG keevituspõleti ehitust?
Ülesanne: Kirjelda TIG keevituspõleti ehitust?
Õpiobjekt on koostatud septembris 2013 ning on Creative Commons kaitse all:
Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti