TIG keevitusmaterjalid
TIG keevitusmaterjalide hulka võib arvata nii erinevatest materjalidest lisamaterjalid keevisõmbluste valmistamiseks kui ka keevitusprotsessis kasutatavaid kaitsegaase.
TIG lisamaterjale toodetakse traatvarraste kujul. Tavapärane traatvarraste pikkus on 1000 mm ja enamlevinud läbimõõdud on 1,6 mm, 2,0 mm, 2,4 mm, ja 3,2 mm. Mehaniseeritud TIG keevituses kasutatakse lisaaine rulle, Mis sarnanevad MIG/MAG keevitustraatidele. TIG lisaainevardad on ka oma koostiselt sarnased MIG/MAG keevitustraatidele.
Gaaskeevituse lisamaterjali vardad ei sobi oma koostise tõttu TIG keevituseks. TIG keevitusvarrastele on lisatud räni (SI) ja mangaani (Mn) ca 0,6 – 1,1% hapniku sidumiseks keevisõmbluses, mille tulemusel muutub õmblus tihedamaks ja kvaliteetsemaks.
Erinevate materjalide keevitamiseks ette nähtud lisamaterjalide keemilist koostist ja omadusi reguleerivad erinevad eurostandardid. Nii reguleerib mittelegeeritud madala süsiniku sisaldusega teraste keevitamise lisamaterjale EN 1668. Üheks soovitatavaks lisamaterjaliks antud terastele on näiteks ESABI firma toodangust OK Tigrod 12.64 (W4Si1), mille koostises on süsinikku 0,09 %, räni ca 1% ja mangaani ca 1,7% ning mille voolepiir on ca 525 MPa, tõmbetugevus ca 595 MPa ja pikenemine ca 26% [7:68].
Roostevaba teraste lisamaterjalide omadusi reguleerib standard EN 12072. Nii näiteks roostevaba terase 304L, mis sisaldab 18 % kroomi ja 10% niklit keevitamiseks võib kasutada lisamaterjali 308Lsi, mis sisaldab süsinikku 0,02 %, räni 0,8%, mangaani 1,75 %, kroomi20 % ja niklit 10 %, ning mille voolepiir on 400 MPa, tõmbetugevus 590 MPa ja pikenemine ca 40% [6:202].
Alumiiniumi keevituse lisamaterjalide omadusi reguleerib standard EN 18273. Nii näiteks alumiinium-magneesiumi ja Al-Mg-Si sulamite keevitamiseks sobib Alumig Mg5, mis sisaldab räni 0,05 %, mangaani 0,15 %, magneesiumi 5 % ja rauda 0,15 % ning mille voolepiir on 125 MPa, tõmbetugevus on 255 MPa ja pikenemine ca 24 % [6:179].
TIG keevituses kasutatakse keevisõmbluse ja volframelektroodi kaitseks õhu kahjulike mõjude eest kaitsegaase. TIG keevituses kasutatakse kaitsegaasidena ainult inertgaase, nagu argoon (Ar) ja heelium (He) või nende segusid. Kõige kasutatavam kaitsegaas on argoon, kuna see ioniseerub hästi ja moodustab ühtlase kaarleegi. Argoon on ca 1,4x raskem õhust, seega kaitseb see põrandaasendis keevitades keevisõmblust väga hästi. Argooni tihedus on 1,669 kg/m kohta. Argooni kulu on ca 2x väiksem kui näiteks heeliumi kulu ja argoon on ka tunduvalt odavam kui heelium. Argoon sobib madallegeer- ja kõrglegeerteraste ning roostevabade teraste keevitamiseks. Argoon sobib väga hästi ka alumiiniumi, magneesiumi ja vase keevitamiseks. Eriti puhast argooni (99,99%) kasutatakse titaani keevitamisel ja juhtudel kui soovitakse eriti puhast ja kvaliteetset alumiiniumi või selle sulamite keevitust.
Roostevaba teraste TIG keevitusel tuleks parema läbikeevituse kvaliteedi saavutamiseks kasutada õmbluse juurekaitse gaasi. Torude keevituse puhul saab juurekaitsegaasi suunata toru sisemusse, lehtmaterjali keevitamisel tuleks valmistada spetsiaalne gaasi läbivoolu anum, mis kinnitatakse keevisliite alla. Juurekaitse gaasina võib kasutada AGA firma gaasidest argooni või spetsiaalset juuregaasi FORMIER 10 (vt joonis 13.).
Roostevaba teraste TIG keevitusel tuleks parema läbikeevituse kvaliteedi saavutamiseks kasutada õmbluse juurekaitse gaasi. Torude keevituse puhul saab juurekaitsegaasi suunata toru sisemusse, lehtmaterjali keevitamisel tuleks valmistada spetsiaalne gaasi läbivoolu anum, mis kinnitatakse keevisliite alla. Juurekaitse gaasina võib kasutada AGA firma gaasidest argooni või spetsiaalset juuregaasi FORMIER 10 (vt joonis 13.).
TIG keevitusmaterjalide hulka võib arvata nii erinevatest materjalidest lisamaterjalid keevisõmbluste valmistamiseks kui ka keevitusprotsessis kasutatavaid kaitsegaase.
TIG lisamaterjale toodetakse traatvarraste kujul. Tavapärane traatvarraste pikkus on 1000 mm ja enamlevinud läbimõõdud on 1,6 mm, 2,0 mm, 2,4 mm, ja 3,2 mm. Mehaniseeritud TIG keevituses kasutatakse lisaaine rulle, Mis sarnanevad MIG/MAG keevitustraatidele. TIG lisaainevardad on ka oma koostiselt sarnased MIG/MAG keevitustraatidele.
Gaaskeevituse lisamaterjali vardad ei sobi oma koostise tõttu TIG keevituseks. TIG keevitusvarrastele on lisatud räni (SI) ja mangaani (Mn) ca 0,6 – 1,1% hapniku sidumiseks keevisõmbluses, mille tulemusel muutub õmblus tihedamaks ja kvaliteetsemaks.
Erinevate materjalide keevitamiseks ette nähtud lisamaterjalide keemilist koostist ja omadusi reguleerivad erinevad eurostandardid. Nii reguleerib mittelegeeritud madala süsiniku sisaldusega teraste keevitamise lisamaterjale EN 1668. Üheks soovitatavaks lisamaterjaliks antud terastele on näiteks ESABI firma toodangust OK Tigrod 12.64 (W4Si1), mille koostises on süsinikku 0,09 %, räni ca 1% ja mangaani ca 1,7% ning mille voolepiir on ca 525 MPa, tõmbetugevus ca 595 MPa ja pikenemine ca 26% [7:68].
Roostevaba teraste lisamaterjalide omadusi reguleerib standard EN 12072. Nii näiteks roostevaba terase 304L, mis sisaldab 18 % kroomi ja 10% niklit keevitamiseks võib kasutada lisamaterjali 308Lsi, mis sisaldab süsinikku 0,02 %, räni 0,8%, mangaani 1,75 %, kroomi20 % ja niklit 10 %, ning mille voolepiir on 400 MPa, tõmbetugevus 590 MPa ja pikenemine ca 40% [6:202].
Alumiiniumi keevituse lisamaterjalide omadusi reguleerib standard EN 18273. Nii näiteks alumiinium-magneesiumi ja Al-Mg-Si sulamite keevitamiseks sobib Alumig Mg5, mis sisaldab räni 0,05 %, mangaani 0,15 %, magneesiumi 5 % ja rauda 0,15 % ning mille voolepiir on 125 MPa, tõmbetugevus on 255 MPa ja pikenemine ca 24 % [6:179].
TIG keevituses kasutatakse keevisõmbluse ja volframelektroodi kaitseks õhu kahjulike mõjude eest kaitsegaase. TIG keevituses kasutatakse kaitsegaasidena ainult inertgaase, nagu argoon (Ar) ja heelium (He) või nende segusid. Kõige kasutatavam kaitsegaas on argoon, kuna see ioniseerub hästi ja moodustab ühtlase kaarleegi. Argoon on ca 1,4x raskem õhust, seega kaitseb see põrandaasendis keevitades keevisõmblust väga hästi. Argooni tihedus on 1,669 kg/m kohta. Argooni kulu on ca 2x väiksem kui näiteks heeliumi kulu ja argoon on ka tunduvalt odavam kui heelium. Argoon sobib madallegeer- ja kõrglegeerteraste ning roostevabade teraste keevitamiseks. Argoon sobib väga hästi ka alumiiniumi, magneesiumi ja vase keevitamiseks. Eriti puhast argooni (99,99%) kasutatakse titaani keevitamisel ja juhtudel kui soovitakse eriti puhast ja kvaliteetset alumiiniumi või selle sulamite keevitust.
Roostevaba teraste TIG keevitusel tuleks parema läbikeevituse kvaliteedi saavutamiseks kasutada õmbluse juurekaitse gaasi. Torude keevituse puhul saab juurekaitsegaasi suunata toru sisemusse, lehtmaterjali keevitamisel tuleks valmistada spetsiaalne gaasi läbivoolu anum, mis kinnitatakse keevisliite alla. Juurekaitse gaasina võib kasutada AGA firma gaasidest argooni või spetsiaalset juuregaasi FORMIER 10 (vt joonis 13.).
Roostevaba teraste TIG keevitusel tuleks parema läbikeevituse kvaliteedi saavutamiseks kasutada õmbluse juurekaitse gaasi. Torude keevituse puhul saab juurekaitsegaasi suunata toru sisemusse, lehtmaterjali keevitamisel tuleks valmistada spetsiaalne gaasi läbivoolu anum, mis kinnitatakse keevisliite alla. Juurekaitse gaasina võib kasutada AGA firma gaasidest argooni või spetsiaalset juuregaasi FORMIER 10 (vt joonis 13.).
Peatüki olulisemad märksõnad: Lisamaterjalid, traatvardad, lisamaterjalide tähistamine ja eurostandardid, inertgaasid, keevisvanni kaitse, mehaanilised omadused, juurekaitse gaas, AGA gaasid.
Ülesanne: Teostada kaitsegaasi valik austeniitse roostevaba terase TIG keevituseks ning tuua välja sobiva/te gaasi/de koostis.
Õpiobjekt on koostatud septembris 2013 ning on Creative Commons kaitse all:
Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti