TIG keevitusest üldiselt
TIG keevitus on sulamatu elektroodiga elekterkaarkeevitus kaitsegaasi keskkonnas.
TIG- keevitust kasutatakse tootmises kui ka seadmete remondil. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites käsitsi, mehhaniseeritult või automatiseeritult.
TIG lühend tuleneb ingliskeelsetest mõistetest: Tungsten (volfram ingl.k), Inert Gas (inertgaas) Saksa keeles kasutatakse lühendit WIG (Wolfram Inert Gas).
TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, mille puhul kaarleek tekib sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali e põhimaterjali vahel. TIG keevituse tunnusnumber vastavalt standardile EN 4063 on 141.
Kaarleegi kuumus sulatab keevitatava e põhimaterjali servi ja tekitab sinna keevisvanni. Õmbluse formeerumine toimub põhimetalli servade ja lisametallvarda sulamise ja segunemise tulemusel [1:111]. Keevitusprotsessi kaitseb ümbritseva õhu kahjulike mõjude eest keevituspõleti gaasisuudmiku kaudu keevisvannile suunatav kaitsegaas. Kaitsegaasidena kasutatakse inertgaase argooni, heeliumit või argooni-heeliumi segugaase.
TIG keevituse suurim eripära muudest elekterkaarkeevituse tehnoloogiatest on sulamatu elektroodi kasutamine. (Ka plasmakeevituses kasutatakse sulamatut elektroodi) Muudes elekterkaarkeevituse protsessides kasutatakse sulavat elektroodi lisaainena traadi või elektroodide kujul.
TIG keevitusprotsessis võib keevitada nii lisaainega kui ilma. TIG protsess on oma praktilise soorituse poolest väga sarnane gaaskeevitusele. Keevituspõletit veetakse ühe käega edasi ja teise käega antakse kaarleegi piirkonda keevisvanni lisamaterjali. Käsitsi keevitamisel on lisamaterjali pikkus tavaliselt 1000 mm.
TIG keevitusega võib keevitada väga madala voolutugevusega, seega on võimalik keevitada suhteliselt õhukesi materjale ning laialdaselt kasutatakse TIG keevitust ka juurõmbluste keevitamisel. Keevitatavate materjalide paksus võib olla alates 0,1 mm ja üldiselt keevitatakse materjale paksusega 0,5-6,0 mm. Kui TIG keevitust kasutatakse paksemate materjalide juurõmbluste keevitamisel, siis ülekeevitatavad katteõmblused teostatakse kas MIG/MAG (traatkeevitus kaitsegaaside keskkonnas) keevitusega või elektroodkeevitusega.
TIG keevitus on üldiselt käsitsi keevitus kuid seda võib ka mehaniseerida, näiteks lisaaine etteandemehanismi kasutamisega.
Peatüki olulisemad märksõnad: TIG keevituse tunnusnumber, kaarleek, sulamatu elektrood, juurõmblused.
Ülesanne: Mille poolest erineb TIG keevitus muudest elekterkaarkeevituse tehnoloogiatest?
TIG keevitus on sulamatu elektroodiga elekterkaarkeevitus kaitsegaasi keskkonnas.
TIG- keevitust kasutatakse tootmises kui ka seadmete remondil. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites käsitsi, mehhaniseeritult või automatiseeritult.
TIG lühend tuleneb ingliskeelsetest mõistetest: Tungsten (volfram ingl.k), Inert Gas (inertgaas) Saksa keeles kasutatakse lühendit WIG (Wolfram Inert Gas).
TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, mille puhul kaarleek tekib sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali e põhimaterjali vahel. TIG keevituse tunnusnumber vastavalt standardile EN 4063 on 141.
Kaarleegi kuumus sulatab keevitatava e põhimaterjali servi ja tekitab sinna keevisvanni. Õmbluse formeerumine toimub põhimetalli servade ja lisametallvarda sulamise ja segunemise tulemusel [1:111]. Keevitusprotsessi kaitseb ümbritseva õhu kahjulike mõjude eest keevituspõleti gaasisuudmiku kaudu keevisvannile suunatav kaitsegaas. Kaitsegaasidena kasutatakse inertgaase argooni, heeliumit või argooni-heeliumi segugaase.
TIG keevituse suurim eripära muudest elekterkaarkeevituse tehnoloogiatest on sulamatu elektroodi kasutamine. (Ka plasmakeevituses kasutatakse sulamatut elektroodi) Muudes elekterkaarkeevituse protsessides kasutatakse sulavat elektroodi lisaainena traadi või elektroodide kujul.
TIG keevitusprotsessis võib keevitada nii lisaainega kui ilma. TIG protsess on oma praktilise soorituse poolest väga sarnane gaaskeevitusele. Keevituspõletit veetakse ühe käega edasi ja teise käega antakse kaarleegi piirkonda keevisvanni lisamaterjali. Käsitsi keevitamisel on lisamaterjali pikkus tavaliselt 1000 mm.
TIG keevitusega võib keevitada väga madala voolutugevusega, seega on võimalik keevitada suhteliselt õhukesi materjale ning laialdaselt kasutatakse TIG keevitust ka juurõmbluste keevitamisel. Keevitatavate materjalide paksus võib olla alates 0,1 mm ja üldiselt keevitatakse materjale paksusega 0,5-6,0 mm. Kui TIG keevitust kasutatakse paksemate materjalide juurõmbluste keevitamisel, siis ülekeevitatavad katteõmblused teostatakse kas MIG/MAG (traatkeevitus kaitsegaaside keskkonnas) keevitusega või elektroodkeevitusega.
TIG keevitus on üldiselt käsitsi keevitus kuid seda võib ka mehaniseerida, näiteks lisaaine etteandemehanismi kasutamisega.
Peatüki olulisemad märksõnad: TIG keevituse tunnusnumber, kaarleek, sulamatu elektrood, juurõmblused.
Ülesanne: Mille poolest erineb TIG keevitus muudest elekterkaarkeevituse tehnoloogiatest?
Õpiobjekt on koostatud septembris 2013 ning on Creative Commons kaitse all:
Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti